võhkõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *vëhka.

Pronunciation

  • (Luutsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈvɤhkɑ/, [ˈvɤxkə̠]
  • Rhymes: -ɤhkɑ
  • Hyphenation: võh‧kõ

Noun

võhkõ

  1. calla (plant)

Inflection

Declension of võhkõ (type III/jalkõ, hk-hg gradation)
singular plural
nominative võhkõ võhgõd
genitive võhga võhkojõ, võhkoi
partitive võhka võhkoitõ, võhkoi
illative võhkasõ, võhka võhkoisõ
inessive võhgõz võhkoiz
elative võhgõssõ võhkoissõ
allative võhgõlõ võhkoilõ
adessive võhgõllõ võhkoillõ
ablative võhgõltõ võhkoiltõ
translative võhgõssi võhkoissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative (sg) or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References

  • Hallap, V.; Adler, E.; Grünberg, S.; Leppik, M. (2012), “võhka”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2nd edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.